Kahju.
Uskusin, et võidame ja jõuame ka järgmisest ringist edasi.
Minu jaoks üllatav kaotus. Innustus oli maksimaalne (Uruguail tsipa väiksem), oli koduväljakueelis, olid etemad mängureitingud ...
Taktikaliselt olid Uruguail korvialused jõud hiilgavas mänguvormis ja uskusin, et tulevad moel või teisel seest ründama.
Eesti koondislased on ühtlaste skillidega, mistõttu meil pole väga vahet, kas rünnata seest või keskelt, sestap ka selline taktikavalik.
Seda, et me laseme Uruguail kolmeste tagant sellise peo püsti panna ... meie kaitseskille vaadates ei usuks, aga nii on.
Nagu öeldud: kahju.
Soovida jättis mõnede oluliste koondislaste eeskujulikult väga heale langenud mänguvorm. Aga nagu ikka, võidab meeskond, kaotab treener.
Järgnev pole tänase emotsiooni pealt tehtud otsus.
Arvan, et koondise tüüri juurde võiks asuda uus mees. Olens eda siin 3 tsüklit jutti teinud. Värske veri ei tee paha.
Meil pole meeskond, mis hooaja-kahega maailma tippu murraks, aga peavalu oleme oma ühtlase meeskonnaga kõigile.
Mõelge, mänedžerid.
Tervitan,
Mulk.