Siiamaani arvan, et äärmiselt julge ettevõtmine on mängida 2-3 maa-ala. Samamoodi julge on mängida sisemist isolatsiooni rünnakuna. Kuidagi jubedalt selge üleolek koorus välja. Polnud nagu vastastel koduväljakueelistki :(
Üleolek ilmnes 4. veerandil. Selle võib panna ka meie kuttide nigelama võhma arvele. Fakt on, et ei meie ega Inglismaa enne mängu armennidega kaotusest mõelnud.
Eesti koondisel on 2 puudust ja üks suur pluss - meil pole väljajoonistunud positsioonimängijaid ei ees- ega tagaliinis, küll on meil terve koondisejagu universaale, kes võivad vabalt mängida kolmel-neljal, mõni koguni kõigil viiel positsioonil.
Ühtpidi hea, kui sõdurid on universaalid, samas paha, sest mäng jääb ümmarguseks. Pole tähti, kelle suunas aeg ajalt taktikat keerutada. Noh, väikese mööndusega kannaks Liiv selle rolli välja aga ta on ka ainus, on vananev, pealegi mõningate päris suurte puudustega.
Armeenia on teinud sel turniiril kaks väga head mängu, võitnud eeldatava nelja parema käest kaks võitu ja on nüüd, mil mängida on kolme nõrgemaga, seisus, mis lubab mõelda lausa edasipääsust. Tõsi, selleks peab Soome, Leedu, Inglismaa ja Eesti omavahelistes mängudes päris mitu head üllatust juhtuma.
Meie seis pole kiita. Plaan, kuidas kolme jäänud mängu pidada, on olemas. Näis, mida teevad teised ja kuhu see plaan meid lõpuks tabelis paigutab.